·      Enefit Poweri poolt lubatud käitluslahenduse hetkeseis.

·      Jõustuvad nõuded vanade rehvide matmisele ja kolmandatesse riikidesse saatmisel.

·      Taaskasutuslahendused ja perspektiivid, mida Estonian Tire Recycling MTÜ lisaks pakub.

Eestis tekib aastas umbes 15 000 tonni vanarehvi, millelele suures osas ei ole siiani leitud mõistlikku taaskasutuslahendust. Näiteks teatas pikalt monopoolses seisus olnud rehvide taaskasutusega tegelenud tootjavastustusorganisatsioon MTÜ Rehviringlus, et 2023 aastal saadeti 44% Eestis kogutud rehvidest tuhandete kilomeetrite kaugusele Indiasse, kus need väidetavalt taas rehvideks ümber töödeldi, kuid tegelikkuses on India rehvide taaskasutamine väga küsitava väärtusega, mida on pikalt uurinud ka rahvusvaheline ajakirjandus( https://tirec.ee/et/uudised/suur-lugu-ahju-maasse-indiasse-voi-oliks-mis-saab-sinu-auto-vanadest-rehvidest). Samuti on vanarehve seni kasutatud plokkidena tee-ehituses või erirehve lihtsalt maha maetud karjääri täitena, mille osas on Kliimaministeeriumi seisukoht, et tegemist ei ole rehvide lõpliku taaskasutamisega ning tootjavastutus sellega veel ei lõppe!

Vanarehvide kogumise eest Eestis vastutab lisaks MTÜ-le Rehviringlus ka rehvide maaletoojate poolt loodud uus tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Estonian Tyre Recycling (ETR), kes kogub rehvid kokku, suunab need Ragn Sells AS Kunda rehvipurustamise tehasesse ning algse plaani kohaselt pidi see puru jõudma Enefit Power AS õlitööstusesse.

Enefit Power AS on aga seoses uue juhtkonna ametisse asumisega üle vaatamas eelmise juhtkonna ärisuundi ning sellega seoses on tulnud ka palju erinevat infot meediasse, kus Enefit Power pole kindel, kas nad üldse rehvide pürolüüsimisega tegelema hakkavad. See on andnud turule väga segase sõnumi ning eelkõige puudutab see neid maaletoojaid, kes on sõlminud koostöölepingu ETR-ga. Mure on ka põhjendatud, sest peamine küsimus on selles, kas rehvipuru saab taaskasutatud või mitte. Hetkel Ragn Sells AS ja Enefit Power AS vahel sõlmitud leping kehtib ning rehvipuru võetakse ka regulaarselt vastu. Leping määrab ära ka taaskasutuskohustuse.

Rehviringlus MTÜ poolt pakutav käitluslahendus, mis kasutab peamiselt rehvide pallimise tehnoloogiat ja nende maha matmist või Indiasse saatmist, aga pikemas perspektiivis kuigi jätkusuutlik ei ole, millest räägib lähemalt ka teine uudislugu.

Perspektiivist

Rehvide termiline töötlus on rehvitööstuse peamine taaskasutusviis nii lähitulevikus kui ka pikas perspektiivis, mida kinnitavad ka kõikide rahvusvaheliste rehvitootjate investeeringud rehvide pürolüüsi tehastesse. Need tehased toodavad vanadest rehvidest õli, millest saab toota virgin carbon blacki (vCB) ja recovered Carbon Blacki(rCB). rCB-d ja vCB-d saab kasutusele võtta uute rehvide valmistamise toorainena või kasutada ka mujal kummitööstuses ning vähendada seeläbi teiste toormete kasutamist, loodusesse sattuvat rehviprügi ning seeläbi hoida keskkonda. Rehvitööstuses ning ka kummitööstuses on järjest suurem nõudlus ringlusse võetavate materjalide järele.

Eestile lähim tehas saab Rootsis valmis 2025 aasta teises pooles, mis hakkab rehvidest tootma rCB-d ning vCB-d, et seda toorainet uuesti kasutada rehvide tööstuses. Selle tehase peamiseks investoriks on rehvitootja Michelin. Antud tehas otsib rehvihaket ka baltikumist ning selles osas on läbirääkimised pooleli ka ETR-l.

Ragn-Sells AS investeeris vanarehvide taaskasutuslahenduse loomiseks ligi 3,5 miljonit eurot Viru-Nigula valda, Kunda tööstusparki püsti pandud rehvipurustus-tootmisüksusesse. Sellist purustamise võimekust on Eestis vaja läinud viimased 10 aastat, kuna puru tootmine annab vanadele rehvidele hoopis ulatuslikumaid väljunedid, kui lihtsalt pallimine ning maha matmine. 

Saadud purust saab toota:

·      Pürolüüsi tehastele sobivat toorainet;

·      Kasutada ehitusmaterjalina prügilate rajamisel või katmisel;

·      Gummigraanulite tootmiseks kummitööstuse jaoks;

·      Puru sobib ka tsemendiahju põletamiseks saata, mis pole küll esimene eelistus väärtusliku tooraine väärindamisel, kuid taaskasutuslahendus siiski.

ETR olemasolevad ja tulevased lepningupartnerid saavad olla kindlad, et toodetud rehvipuru saab taaskasutatud. Kaasaegne rehvide purustamise võimekus Eestis suurendab erinevaid taaskasutuslahendusi ning hoiab ära ka ettevõtete riske, mis jäävad püsima rehvide pallimisel ja maha matmisel või Indiassse saatmisel.