• ·      Kliimaministeeriumi sisukoht on, et rehvide pallimisel ja maha matmisel tootjavastutuskohtus ei lakka, vaid jääb kehtima, kuni rehvide struktuur on muutunud.

• ·      2027 rakendub jäätmete välja saatmise piirang kolmandatesse riikidesse.

2027 aastast jõustub jäätmete rahvusvahelise veo piirang, kus tuleb jäätmete käitlemisel sh probleemtoode käitlemisel arvestada läheduse printsiibiga. Sisuliselt tähendab see seda, et kui jäätme tekkekohal on võimalik jäätmeid taaskasutada, siis tuleb eelistada seda võimalust. 

Rehvisektorist on näiteks rehvipuru Läti tsemenditehasesse või Rootsi pürolüüsi tehasesse saatmine eelistatum variant, kui pallitud rehvide Indiasse saatmine. Lisaks peab India tööstusele tegema ka põhjaliku auditi keskkonnanõuete osas. Kui aga on võimalik Eestis rehve ümber töödelda, siis tuleb arvestada eelistatult selle võimalusega. Seda nõuet hakkab kontrollima Keskkonnaamet, kes väljastab ühtlasi ka rahvusvahelise jäätmeveo lubasid.

Riigikogu Keskkonnakomisjonis oli arutelu all teema, et kui rehvid pressitakse lihtsalt kokku, ilma et toimuks materjali muutmine, siis kas seda toimingut saab ikkagi lõpuni nimetada rehvide taaskasutamiseks. Samuti tekkis küsimus, kas siloaukude katteks kasutatud rehv on taaskasutamise toiming või mitte, sest rehvi tegelik olemus ei muutu. Rehvipalli puhul näiteks peale traadi katki lõikamist taastab rehv oma algse kuju. See aga tekitab olukorra, kus peale pallitud rehvi ümber oleva traadi katki tegemist on tegemist taaskord taaskasutamata rehviga. 

Kliimaministeerium on antud teemat analüüsides jõudnud seisukohale, et pallitud rehviplokk ei vabasta tootjat tootjavastutuskohustusest samamoodi nagu siloaukude katteks kasutatud rehvi ei saa käsitleda taaskasutamisena. Põhjus on selle et, kui rehviplokk ongi maetud maa alla, siis kui see ühel hetkel välja kaevatakse ning traat ploki ümber on roostetanud ning purunenud, siis on tegemist taaskord nö taaskasutamata rehviga, mis jõuab uuesti tootjavastutussüsteemi.

Kliimaminsiteeriumi seisukoht: 

Rehvitootja või tootjate ühendus peab korraldama jäätmekäitluse sellisel viisil, et talle jääb kontroll vanarehvide taaskasutamise eest.   Probleemtoodete tootja või tootjate ühenduse vastutus on laiem kui tavapärasel jäätmevaldajal, seega ei saa probleemtoodete tootja piirduda jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale selliste tingimustega lepingu sõlmimisega, mis sellist erilist vastutust silmas ei pea.  Probleemtoote tootjal on täielik rahaline ja korralduslik vastutus oma toodete kogu olelusringi eest. Probleemtoote tootja vastutus ei lõpe enne, kui vanarehvid on lõplikult töödeldud. Jäätmete üleandmine käitlejale, kelle tegevuse tulemusel sisuliselt probleemtoote olelusring ei lõppe, ei lõpeta tootjate ühenduse vastutust.  

Õiguslik kord jäätmete liigitamisel sõltub jäätmete tegelikust olemusest, mitte formaalsest liigitusest jäätmenimistu järgi (C315/20, pp 29-34).  31. mai 2022 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 4-21-3478 kinnitab, et jäätmete liigitamine toimub nende tegelike olemuse järgi.

Kehtiv jäätmeseaduse paragrahv 25-1 lõige 3 sätestab, et tootja vastutab oma turule lastud probleemtoote eest seni, kuni probleemtootest tekkinud jäätmed on nõuetekohaselt käideldud. See säte tagab probleemtoote tootja erilise vastutuse, mida on rõhutatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2018 otsuses haldusasjas nr 3-17-27.  Tulenevalt kohtulahendist peab probleemtoote tootja korraldama jäätmekäitluse sellisel viisil, et talle jääb kontroll probleemtoote täieliku taaskasutamise või ringlussevõtu eest. Laiendatud tootjavastutuse alt  ei saa välja tooteid, mis selleks hiljem liigituvad.

Kehtiv jäätmeseaduse paragrahv 25-1 lõige 1 sätestab, et  tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud.  Siloaunades kasutatavate rehvid satuvad kasutuse lõppedes probleemtoodete jäätmetena tagasi. Need liigitatakse vanarehvideks, mistõttu tagavad vanarehvide käitluse need tootjad, kelle rehve siloaunades kasutati.

Jäätmeseadus paragrahv 11 lõike 2 kohaselt kannab jäätmehoolduse kulud  jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja.  Jäätmeseaduse paragrahv 25-1 lõige 1  ja jäätmeseaduse paragrahv 25-1 lõige 3  tagavad selle, et rehviplokid jäätmeks saades käideldakse nende rehvide tootjate poolt. 

Kokkuvõtvalt:

Kui jäätmed on taaskasutamise toimingu tulemusel uuesti ringlusse võetud, on taaskasutamise järgselt saadud aine või materjal lahkunud jäätmereziimist. Samas, kui see aine või materjal ei ole enam teatavates olukordades ja teatavatel tingimustel ning teataval otstarbel enam kasutatav, muutub see aine või materjal taas jäätmeks. Kuna aine või materjali esialgseid omadusi ei ole oluliselt muudetud, siis naasevad need jäätmeted jäätmereziimi probleemtootena, mille käitluse eest vastutab nende tootja.  

Eelneva info põhjal saab ETR kinnitada, et rehvide purustamine annab oluliselt parema väljundi rehvide erinevateks taaskasutamise võimalusteks, kui rehvide pallimine. MTÜ Rehviringluse poolt pakutava pallimise lahendusega tootjavastutuskohustus jääb kehtima, kuid Estonian Tire Recycling MTÜ koostööpartner Ragn Sells AS, kes omab baltikumi moodsaimat rehvide purustamise tehast, suudab ära purustada kõik Eestis tekkivad rehvid(sh eriotstarbelist sõidukite rehvid) ning need ka sobivatele partneritele taaskasutamiseks saata.