Septembri alguses peaks Eesti Energia õlitehasest tulema esimene õli, mis koosneb lisaks põlevkivile napis osas ka hiljuti Rootsist Eestisse jõudnud vanadest rehvidest "väljakuumutatud mahladest".

Augusti keskpaigas jõudis Rootsist Sillamäe sadamasse laev, millelt kopp tõstis maha 1670 tonni rehvipuru. Sadamas laaditi see kummipuru veokitele, mis voorisid 30 kilomeetri kaugusele Auveresse. Seal asuva Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Power õlitehases hakatakse seda toorainena lisama põlevkivile, et see pürolüüsi protsessi käigus õliks kuumutada.

Rehvide osakaal on põlevkivi kõrval esialgu väike

Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola märkis, et Rootsi rehviringlust korraldava organisatsiooniga Swedish Tyre Recycling (STR) sõlmitud lepingu järgi tarnitakse Rootsist 20 000 tonni rehvipuru aastas. Ehk umbes 12 laevatäit, kui kasutada samasugust laeva nagu seekord, Wilson Elbe, mis asus teele Rootsi kuulsa loomaaia Kolmardeni läheduses asuvast Oxelösundi sadamast. Vähemalt üks laevatäis peaks tulema veel sel aastal.

Vanade rehvide mahtu − 20 000 tonni aastas − võime kokkuleppel ka suurendada, kui näeme, et vajaksime rohkem.

"Praegu on olemas leping Rootsi partneriga, tegemist on mitmeaastase lepinguga ja mahtu − 20 000 tonni aastas − võime kokkuleppel ka suurendada, kui näeme, et vajaksime rohkem," ütles Vainola, kes märkis, et kuna lepingu tingimused on salajased, siis ei saa ta avaldada, kui palju tonn rehvipuru maksab ja kas see tuleb ettevõttele odavamalt või kallimalt kui põlevkivi. Põlevkivi kasutab üks uuem õlitehas õli tootmiseks ligikaudu sada korda rohkem ehk kaks miljonit tonni aastas.

Vainola kinnitas, et Enefit Power pole saanud toetust rehvide ostuks ja töötlemiseks.

Kui praegu kasutatakse vanu rehve õli tootmisel vanemas Enefit 140 tehases, siis tulevikus on kavas seda teha ka Enefit 280 tehastes, millest üks valmis ligemale kümme aastat tagasi ja ehitamisel olev teine tehas peaks käivituma järgmisel aastal. Uutes tehastes plaanib Enefit Power hakata põlevkivi ja vanade rehvide kõrval kasutama toorainena ka plastijäätmeid, milleks praegu tehakse uuringuid koos Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžiga.

Enefit Poweri tehased on võimelised ümber töötama ka kõik Eestis, Lätis ja Leedus tekkivad vanarehvid, mida on kokku ligi 55 000 tonni aastas.

Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul tekib vanarehvide töötlemisel pürolüüsi teel vähem süsinikdioksiidi kui nende põletamisel. "Vanarehvide töötlemine on oluline samm Eesti Energia teekonnal ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuse suunas, sest muudame põlevkivi kasutamise arvel kasulikuks tooteks teiste valdkondade jäätmed," märkis Pajo.

Rehvipuru osakaal oleks õli tootmisel põlevkivi kõrval 5-10 protsenti. Samast kogusest rehvidest tuleb õli välja mitu korda rohkem kui põlevkivist.

Ettevalmistused on nõudnud palju aastaid

Eesti Energia demonstreeris oma võimekust kasutada rehvipuru õli tootmisel juba rohkem kui neli aastat tagasi. Tookord toodi Auveres õlitehase õuele üks kopatäis purustatud rehve ja selgitati tollasele keskkonnaministrile Rene Kokale ja rahandusministrile Martin Helmele, kes oli ametist tulenevalt tollal ka Eesti Energia üldkoosolekuks, kuidas hakatakse rehve taaskasutama.

Eesti Energia alustas põlevkivile rehvipuru lisamise katseid vanemas õlitehases Enefit 140 juba 2016. aasta sügisel. Aasta hiljem sai Eesti Energia tollane juhatuse esimees Hando Sutter raporteerida, et rehvipuru kasutamisel ei toimunud mingeid muutusi ei õhuheitmetes ega õli kvaliteedis.

Kõige aeganõudvam töö oli aga jäätme lakkamise loa saamine. "Selleks pidid olema nõus kõik Euroopa Liidu riigid," sõnas Sutter, lisades, et see luba saadi siiski "maailmarekordilise kiirusega" ning lisaks tuli muuta ka keskkonnaluba.

Kuigi Eesti Energia juhid lootsid tollal, et tööstuslik "rehvide kuumutamine" hakkab pihta aasta-kahe pärast, kulus siiski rohkem aega sobivate tarnijate ja rehvide sobival kujul puruks hekseldaja leidmiseks. Kui sobivaid partnereid ei õnnestunud kiiresti leida, kaalus Eesti Energia õlitehaste kõrvale ka oma rehvide purustamise liini rajamist, kuid loobus sellest plaanist.

Rehvide taaskasutuse probleemile võinuks lahenduse tuua Kundasse rajatud Hiina tehnoloogiat kasutanud rehvide pürolüüsi tehas Hansa Diesel, kuid see läks pankrotti, enne kui jõudis plaanitud mahus käivituda.

Eesti Energias prooviti kasutada rehve õli tootmises ka 1990. aastatel, kuid see ettevõtmine peatati peamiselt tehnoloogilistel põhjustel.

https://pohjarannik.postimees.ee/7844853/septembris-hakkab-auverest-tulema-polevkivi-rehvioli