Uudised

10.07.2024

Ragn Sells käivitas Kundas rehvihakketehase


Reede ennelõunal kell 11.39 vajutati Kundas Tööstuse tänaval kollektiivselt iPadile. Selgus, et eraldi nuppu tehase käivitamiseks ei olegi, kõike juhitakse elektrooniliselt. See tähendas, et tööle hakkas rehvipurustusliin, mille võimsus on piisav, et hakkida graanuliteks kõik Eestis tekkivad vanarehvid.

RagnSells soovis rehvihakketehase rajada õigupoolest Rakvere valda Lepnale, kuid kohalike elanike vastuseisu tõttu sellest plaanist loobuti. Ideest hakkas kinni aga Viru-Nigula vald, kus eelmise aasta 23. märtsil tegi vallavalitsuse liige Kuldar Suits ettepaneku rehvihakketehas Kundasse püsti panna. "Kuna ma olen mitukümmend aastat jäätmekäitlusega tegelenud, kaasa arvatud vanarehvidega, siis ma andsin julgustava märkuse," selgitas ta toona ettepanekut Virumaa Teatajale.

Lepnale kavandatud rehvihakketehas leidis koha Kunda linnas Tööstuse 8/10 kinnistul, mille RagnSells Viru-Nigula vallalt rendile võttis. "Me esialgu plaanisime selle avada eelmise aasta lõpus juba, aga asukoha vahetumisega asi liikus edasi," meenutas AS-i RagnSells juhatuse esimees Kai Realo.

 

 

Tehase PVC-hall saadi püsti jaanuari lõpuks. Saksa ettevõtetelt Barradas ja DHM ostetud rehvipurustid pandi sinna veebruaris. Tehnoloogilise liini tehase tööks projekteeris ja paigaldas Eesti ettevõte Azortum OÜ. Järgmiseks tuli oodata kevadet, et halli ümbrus asfaltida. "Umbes kolm miljonit on kogu see investeering kokku," sõnas Realo.

Vanarehvide purustamine Kundas näeb üldjoontes välja nõnda, et kopplaadur tõstab rehvid eelpurustisse, mis lõikab need 10 x 10 sentimeetri suurusteks tükkideks.

Edasi tõstetakse rehvihake kopaga järgmisse purustisse, kus see lõigatakse suurusesse 2,5 x 2,5 sentimeetrit. Seejärel eemaldavad magnetid hakkest ämblikuvõrku meenutavad rehvitraadid. Metallist puhastatud rehvihake viiakse edasi Enefit Poweri tehasesse, kus seda lisatakse põlevkivile, et pürolüüsi käigus valmistada kütteõli.

Meie esimene ambitsioon on kätte saada vähemalt pool Eesti rehviturust. Usume, et me aastaga saavutame selle. Aga sealt edasi ikkagi sõltub see koostööst Rehviringlusega ja nende plaanidega, et kuhu nad kavatsevad saata need rehvid, mida nad täna hoiavad lihtsalt oma erinevatel laoplatsidel.

Kai Realo

RagnSellsi juhatuse esimees

 

Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul lisatakse ettevõtte vedelkütuse tehastes tonnile põlevkivile paarkümmend kilo rehvihaket. "Selle tõttu peaks ka suurenema vedelkütuse saagis, tema kogus. Nii me saame võtta kasutusele rehvi, mis muidu jääks hullemal juhul metsa alla vedelema, paremal juhul kasutataks teda kuskil põletamisprotsessis, näiteks tsemenditootmises," rääkis Vainola.

Kuna Enefit Poweri tehas suudab pürolüüsida 140 tonni põlevkivi tunnis, tähendab see ühtlasi tunnis 2,8 tonni rehvihakke töötlemist. Samas ütles Vainola rehvihakke kasutamise kohta protsessis: "Pigem see ei ole meil äri. Pigem see on meil imidži- ja keskkonnaprojekt."

Vanarehvide purustamine on mürarikas toiming. Eelpurusti müra tugevuseks on 70–75 detsibelli, järelpurusti puhul isegi 100–110 detsibelli. See meenutab tihedat paukumist, mistõttu tuleb tehase viiel töötajal kasutada kõrvatroppe. Osa mürast püüavad kinni PVC-halli seinad. Kasuks tuleb seegi, et vahetult halli läheduses ühtegi elamut ei ole.

RagnSellsi Kunda rehvihakketehas suudab purustada kuni kaks ja pool tonni vanarehve tunnis. Kolmes vahetuses töötades teeks see ööpäevaseks võimsuseks 60 tonni, aastaseks 21 900 tonni. Võimsust on piisavalt, et purustada kõik vanarehvid, mis Eestis aastaga tekivad. See kogus on teadupärast 15 000 tonni.

On see kindel, et kõik Eesti vanarehvid tuuakse nüüd Kundasse? "Midagi ei ole kindlat. Me ikkagi peame tegema koostööd, kuna me ise ei ole tootjavastutusorganisatsioon," selgitas Realo. Eestis on vanarehvide puhul tootjavastutusorganisatsiooniks Estonian Tire Recycling, aga ka Rehviringlus.

14. juuni hommiku seisuga oli RagnSellsil purustamise ootel kõigest 600 tonni vanarehve. Millal võiks Kunda rehvihakketehas saavutada maksimumvõimsuse?

"Meie esimene ambitsioon on kätte saada vähemalt pool Eesti rehviturust. Usume, et me aastaga saavutame selle. Aga sealt edasi ikkagi sõltub see koostööst Rehviringlusega ja nende plaanidega, et kuhu nad kavatsevad saata need rehvid, mida nad täna hoiavad lihtsalt oma erinevatel laoplatsidel," ütles Realo.


Viimased uudised

16.12.2024
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse, mis lubab viia kasutatud rehve kogumispunktidesse piiramata koguses ning annab pakendiettevõtjatele võimaluse rakendada tagatisraha kõigile pakenditele. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 10...
Loe edasi »
10.07.2024
Reede ennelõunal kell 11.39 vajutati Kundas Tööstuse tänaval kollektiivselt iPadile. Selgus, et eraldi nuppu tehase käivitamiseks ei olegi, kõike juhitakse elektrooniliselt. See tähendas, et tööle hakkas rehvipurustusliin, mille võimsus on piisav, et hakkida graanuliteks kõik Eestis...
Loe edasi »
06.06.2024
Kümnete tuhandete tonnide kasutuskõlbmatuks kulunud rehvide käitlemisel on lihtsad või keerulised valikud. Kui saadame need silma alt ära Indiasse, saab meie murest võõras ja kauge probleem. Kui muudame mürgise jäätme näiliselt ehitusmaterjaliks ja matame maanteede alla, oleme peitusemängu...
Loe edasi »
Näita rohkem