Eestis tekib hinnanguliselt 15 000 tonni vanarehve, võrreldes Soomega on seda ca 4 korda vähem, Rootsiga võrreldes koguni 10 korda. Meil on väike turg, seega on õigustatud küsimus, kas uus organisatsioon Eesti turule mahub? 

Olgem ausad, Raadi juhtum oli äratuskellaks paljudele ja andis selge indikatsiooni et Eestis rehvide tootjavastutus vajab jätkusuutlikku ja kaasaegset lahendust. 14 000 tonni rehvide metsade vahel asuvale lagendikule vedamine ei olnud kindlasti lahendus, mida rehvimüüjad ühelt tootjavastutusorganisatsioonilt ootasid. Läbipaistvust, mis rehvidest saab ja kuidas neid käideldakse, on siiani vähe. Riigipoolne Raadi miljoni euro nõue ripub endiselt õhus ning 2022. aasta Keskkonnagentuurile esitatud jäätmearuannete järgi on käitlemata vanarehvide kogus kasvanud juba 12 000 tonnile. See on sarnane kogus, nagu oli 2020. aastal Raadi juhtumi ajal. Kindlasti on Eesti turul ruumi tootjavastutusorganisatsioonile, mis toob turule jätkusuutlikud ringmajanduslikke põhimõtteid järgivad käitluslahendused ja suurema läbipaistvuse.  

Uued lahendused tulevad turule

Hetkel on vanarehvide peamiseks käitluslahenduseks nende maha matmine, lõhkamismattide valmistamine ja tsemenditehastesse energiatoormeks suunamine. 

Rehvidest pallide tegemine ja nende maha matmine on tänaste keskkonnateadmiste juures tekitanud palju küsimusi, kas see on ikka parim viis rehvide, kui väärtusliku ressursi väärindamiseks.  Rehvigraanulite kasutamine kunstmuruväljakutel on uute uuringute kohaselt EL-s muutunud keskkonnaohtlikuks suure mikroplasti tekke ning inimese tervist ohustavate kantserogeensete ainete tõttu. Nende uute avastuste ja teadmiste taustal liigume ELis direktiivi suunas, millega kummigraanulite kasutamine kunstmuruväljakutelplaanitakse keelustatada.

Võitlus mikroplastide ja terviseohtlikke jäätmete vähendamise osas on tekitanud vajaduse leida uued  taaskasutuslahendused, mis ühtlasi ka võimaldaks rehvides oleva materjali paremini uuesti kasutusele võtta. Seetõttu vaadatakse üha rohkem keemilise ümbertöötlemise suunas.  

Kuigi täna on osades riikides rehvipallide matmine veel lubatud, on see lahendus siiski pigem eilne päev, kui tulevikku  vaatav taaskasutuslahendus . See, mis 30 aastat tagasi tundus OK, on tänase keskkonnateadlikkuse ja sekundaartoorme väärindamise trendide juures midagi, mida mis vajab uudset lähenemist. Ma ei imesta absoluutselt, kui jõuame lähitulevikus teadmiseni, et ka maa sisse kaevatud rehvidel on mõju keskkonnale ning neid peab hakkama sealt välja kaevama, rääkimata kasulikust sekundaartooraine ressursist.

Lisaks oleme seni Eestis sõltunud tänaste taaskasutuslahenduste osas välispartnerite võimekusest ning majanduse üldisest olukorrast. 

Lõhkamismatte kasutatakse valdavalt ehituses, nii Rootsis, kui ka Soomes, kus ehitusturg on hetkel kriisis, tsementi toodetakse vähem, sest ka ehitatakse vähem. Sama on kummimattidega, mis suuresti läksid ehitusobjektidele. Teisisõnu - nõudlus selle toorme järele on kokku kukkunud. Seda näitab ka Eesti kasvavad vanarehvide laomahud, mis on juba tõusnud 12 000 tonnile(2022 aasta andmed). See on peaaegu kogu aasta Eestis tekkiv vanarehvide kogus. 

Pallitud rehvide Indiasse saatmine on samuti kalliks osutunud, seoses keerulise olukorraga Punasel Merel, millest räägib ka käesoleva kirja üks uudislugudest.

Oleme Ragn-Sellsi ja Eesti Energiaga loonud uued kaasaegsed lahendused

Rehvide keemiline töötlemine uueks tooraineks pürolüüsi teel on järjest suurem trend rahvusvahelises plaanis, sest rehvitootjad soovivad saada selle protsessi käigus kätte recovered carbon black(rCB) matrjali, et seda toorainet ringmajanduse põhimõtteid järgides uuesti uute rehvide valmistamisel kasutusse võtta. Trend on vanade rehvide keemiline töötlemine, mitte enam lihtsalt mehhaaniline purustamine või põletamine. 

Eesti Energial on pürolüüsi tehnoloogiline kogemus juba viimased 70 aastat ning Eesti saab seega kasutada seda unikaalset kogemust kui võimalust, et rehvidest toodetud õli saaks uuesti kasutada erinevate plastide polümeeride toorainena tootmissisendina.

Et sinnani jõuda, on vaja endiselt rehve mehaaniliselt purustada. Selles osas ongi meil rõõm teatada, et Ragn Sells AS, kes on Estonian Tire Recycling MTÜ taaskasutuspartner, on tänaseks saanud paika enamuse rehvide purustamise tehase sisseseadest nende käitluskohas Kundas. Piltidelt on näha, et lõpuks kerkib ka Eestisse kaasaja nõuetele vastav rehvipurustamise tehas, millest on puudust tuntud viimased 15 aastat.

Esmakordselt ei sõltu me välispartneritest, vaid meil on Eestis kohapeal lahendus olemas. Lisaks Eesti rehvidele on Eesti Energia juba sõlminud lepingu Rootis rehvide tootjavastutusorganisatsiooniga. Tootmisvõimekust on Eesti Energial kogu Baltikumi ja Skandinaavia vanarehvide ümbertöötlemiseks. 

Veelgi enam, me saame tänu sellele koostööle Ragn-Sellsi ja Eesti Energiaga väga lühikese ja täiesti läbipaistva tarneahela. Teame täpselt, mis igast tonnist vanarehvist saab. Estonian Tire Recycling MTÜ saab tagada, et tänu väga võimekatele koostööpartneritele ei teki enam Eestis rehvikuhjasid ei loodusesse ega ka käitlusplatsidele, vaid kõik rehvid saavad ringmajanduslikke põhimõtteid järgides taaskasutatud. See annab kindluse ka rehvide maaletoojatele, et nad ei pea enam muretsema käitlemata rehvikuhjade pärast.

Liituge meie organisatsiooniga ning toetage sellega ühtlasi ka Eesti majandust ja tööstust!

Kaur Kuurme
Tegevjuht